#kodusuvekskorda #27päevagaraažikani

Tekstiilijäätmed Viimsis ei tohiks olmeprügisse jõuda. Kasutatud riideid saab müüa või annetada. Kasutamiskõlbmatud riided saab eraldi sorteerituna tasuta ära anda Viimsi Jäätmejaama,

Efektiivne korrastamine koosneb kolmest komponendist - sorteerimine, liigsetest asjadest loobumine ja otsusest, kuhu allesolevad esemed hoiule panna. Kõige mugavam viis kasutatud riietest vabaneda on nende annetamine. Kuidas annetada, mis saab annetatud asjadest räägib Uuskasutuskeskuse jaekaubandusjuht Viimsis elav Mari Värton


Efektiivne korrastamine koosneb kolmest komponendist - sorteerimine, liigsetest asjadest loobumine ja otsusest, kuhu allesolevad esemed hoiule panna.

Vältimaks suuremat segadust võiks asju sorteerida kategooriate järgi.
Erinevad korrastusspetsialistid soovitavad sorteerimist alustada riietest. Seejärel võiks üle vaadata jalatsid, nõud, köögitarvikud, tehnika, raamatud, paberid, kõikvõimalik pudi padi ja lõpuks sentimentaalse väärtusega esemed nagu fotod, suveniirid, kingitused ja teised mälestusesemed.

Asjad, millest soovitakse loobuda võiks ühte kohta kokku koguda. Nii on lihtsam vastavaid otsuseid langetada. Kasutamiskõlblikud asjad saaks müüki panna, müümata jäänud asjad annetada ning kasutamiskõlbmatud asjad tuleks liigiti sorteerida ning viia kogumispunktidesse.

Kindlasti on igaüks meist kogenud teatud ebakindlust otsustamaks, kuhu kasutatud asju viia, milline võiks olla annetatud asjade kvaliteet, mida jätta, mida mitte. Paraku info- ja ajanappuse tõttu asjad lihtsalt kas kuhjuvad või  jõuavad lõpuks hoopis olmeprügisse.

Et sel kevadel oleks lihtsam otsustada, mida asjadega ette võtta, kohtusime

Uuskasutuskeskuse jaekaubandusjuhi Mari Värton’iga.

 

Panin lauale kaks suurt kotti asjadega, mille puhul minul, kui juba vilunud sorteerijal olid küsimused tekkinud.

Nende asjade seas oli veel sel hooajal kantud valge mutoonkasukas, mille trukid kippusid kergesti lahti tulema.

“Riiete hindamisel tuleb üle vaadata krae, varrukaotsad, vooder. Annetatavad riided võib puhtaks pesta, aga pea. Riidel ei tohiks olla plekke (higi), mida puhastada ei saa”. Mari sõnul võib talveriided rahulikult Uuskasutuskeskusesse tuua. Hooajalisust ei maksa karta. Keskusel on tänaseks olemas korralikud asjade hoiustamistingimused.

Sestap minu kasukas läbis kontrolli ja ma võin selle julgelt annetada. Annetamisel tuleks siiski arvrestada, et riideid teisele ringile saatmisel läbi ei pesta! Särgid, mille krae on kulunud või must, võiks siiski jäätmejaama toimetada.

Viimsi jäätmejaam võtab vastu tasuta kasutamiskõlbmatud riided ja tekstiili üksnes juhul, kui see on eraldi sorteeritud. Juhul kui riided on koos jalanõude, mänguasjade ja muu prahiga, muutub see olmejäätmeks ja sellisena riideid vastu ei võeta!

Järgmiseks tõstsin lauale lapse saunarätiku, mille olin otsustanud juba jäätmejaama viia. Rätik oli puhas, terve kuid veidi kulunud. Ka siin julgustas Mari selle Keskusele annetama, kuna suurem osa annetustest, tervelt 50%, antakse edasi koostööpartneritele: erinevatele abiorganisatsioonidele, kuskaudu jõuavad asjad abivajajani, teatrile, Eesti filmitööstusele, käsitöölistele jne.

Järgmiseks artikliks olid vähekantud saapad ja tänavakingad. Ühel saapal oli küljeõmblus pisut lahti tulnud ja ühel kingal oli tald veidi lahti. Vaatama sellele, et asju oli vähekantud, tuli need prügikasti saata. Jalanõudega on lihtne. Jalanõud võivad olla kulunud, kuid nad peavad olema terved.

 

Kui jalanõu läheb katki on uute ja kasutatud kaupade puhul garantiiaeg 2 aastat. Tarbija peab müüjale defektist teatama 2 kuu jooksul.

Kõneall olevad jalanõud olid ostetud aastaid tagasi ilma, et selleks otsest vajadust oleks olnud. Rumal ja kurb, samas ilmekas näide, kuhu ületarbimine tavaliselt viib.

Järgmisena tõstsin lauale üksikud klaasid, kausid ja tassid.

“Sinu üksik on kellegi kaksik”, ütles Mari, sestap läksid ka need teisele ringile.

Köögitarvikutest olid veel kaasas piparkoogi- ja tarretisevormid. “Kõikidest köötarvikutest on suur puudus, sestap tarbetult seisev köögitehnika, potid, pannid tasub ära tuua”

Järgmiseks tulid vaatluse alla kinkekotid, mida aastate jooksul on kogunenud arvestatav kasti täis. “Ka need tasub teisele ringile saata“.

Sama hinnangu andis Mari riidepuudele, külmkapimagnetile, vanale mängutoosile, suveniirile ja mängukaartidele.

Lapse flööt leidis rõõmsa omaniku samal õhtul.

Pärast eelmisel aasta septembris toimunud garaažikat oli Uuskasutuskeskuse Viimsi konteiner (Lavendli SPA ja Viimsi Marketi vahel) maast laeni asju täis. Uurisin, milline oli garaažikal müümata jäänud ja keskusele annetatud asjade kvaliteet.

“Kui inimesed üritavad asja müüa, siis võib seda ka julgelt annetada”.

Kuigi jah, kas siin on arenguruumi. 10 % annetatud asjadest on prügi, mis tuleb prügimäele saata. Väikesele MTÜle on see päris suur rahaline koormus.

Õnneks aasta aastalt kasvab annetatud asjade kogus. Möödunud aastal saadeti ringlusesse 1600 tonni asju.

Igal aastal lisanduvad uued võimalused kasutatud asjade müügiks ja annetamiseks Uuskasutuskeskus on vaid üks mugav võimalus.

30% annetatud asju jõuab müügile. Saadud rahast avatakse uusi keskusi üle Eesti, et uuskasutamine oleks inimesele lihtne ja kättesaadav.

Kolm viimast aastat on 50 000 euroga toetatud sihtastust Kiusamisvaba Kool.

Uuskasutuskeskus on Viimsi Puhtaks hea koostööpartner, kelle kaudu jõuab info Viimsi Garaažikast suuremale sihtrühmale Tallinnas ja selle lähiümbruses


Eelmine
#päevaprügiblogi
Järgmine
#Päevaprügiblogi VOL 2

6 vastust

Email again:
NhbzsmfRX 30. detsember 2019
MKEirsQGReUluP
UYZXSgEfza 30. detsember 2019
JPknczxEW
ZafIwFcCU 24. veebruar 2020
oYQqFLgwzyOrCi
bGgDqRYazNAKhFW 24. veebruar 2020
yDAKYHeOEc
KugwbAit 2. aprill 2020
chQdGyVSD
jHYxPmUTOlN 2. aprill 2020
PsaDXckRCe